Vidrike nimi tuli kaardile 18. sajandi teisel poolel, kui tolleaegse Liivimaa kubermangu Tartu maakonna Otepää kihelkonna Pilkuse riigimõisa lõunapoolsest osast eraldati uus mõis. Nii sündis aastal 1747 Friedrichshofi nime kandev mõis, mida eesti keeles kutsuti Vidrike mõisaks
1747 või 1764 loodi Friedrichshofi mõis. Esimene mõisnik oli von Adelskrona. Mõisamaadel elas 208 elanikku ja oli 16 talu.
1776 alustas hariduse andmist Vidrike kool, mis rajati Vidrike mõisniku poolt maarahva harimiseks
1823 moodustati Vidrike vald (esimene tsaariaegne haldusreform, vallad moodustati mõisate piirides)
1893 Vidrike küla kuulus Pilkuse valla koosseisu (teine valdade reform, mille raames liideti Vidrike ja Pilkuse vald)
1910-1915 oli Vidrike mõisnik Johan(n) Peet Viljandimaalt (tema käes ka Vastse-Kuuste mõis 1916-1919)
1776 alustas hariduse andmist Vidrike kool, mis rajati Vidrike mõisniku poolt maarahva harimiseks
1823 moodustati Vidrike vald (esimene tsaariaegne haldusreform, vallad moodustati mõisate piirides)
1893 Vidrike küla kuulus Pilkuse valla koosseisu (teine valdade reform, mille raames liideti Vidrike ja Pilkuse vald)
1910-1915 oli Vidrike mõisnik Johan(n) Peet Viljandimaalt (tema käes ka Vastse-Kuuste mõis 1916-1919)
1915-1919 omandas Vidrike mõisa kindralmajor Vikenti Leonhardovitš Hmilevski, kes võis olla poola päritolu ja kelle kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal
1920ndate alguses rajati kohalike talunike poolt Vidrike meierei, mis tegutses ka postipunktina. Hommikused piimatoojad said Otepäält toodud kirjad ja ajalehed sealt kätte.
1922 ehitati uus Vidrike koolimaja (koolis käidi esimesest neljanda klassini, mõnel aastal avati ka viies klass). Et Eestis kehtis kuueklassiline algharidus, lõpetasid Vidrike lapsed algkooli Ilmjärve koolis. Kooli ruume kasutas ka Vidrike Haridusselts kooskäimise kohana ning peotantsu kursuste ja pidude korraldamiseks. Samas tegutses ka Raamatukogu Selts.
1937 Kindral Hmelewskyle kuuluv Vidrike mõis müüdi omaniku poolt tartlasele Siilbergile 40.000 kr. eest
1938 Vidrike küla kuulus Pühajärve valla koosseisu (Vidrike ja Ojamäe liideti Pühajärvega ja Pilkuse küla Otepää vallaga)
1947 põles Vidrike meierei teadmata põhjustel maha. Asemele ehitati Otepää piimaühistu koorejaam.
1949 moodustati Vidrike kolhoos. Esimeesteks olid August Toom, Salme Tens, Herbert Hausenberg ja Arno Järv
1956 suleti Vidrike kool õpilaste vähesuse tõttu
1964 likvideeriti Vidrike kolhoos ja liideti Kommunisti sovhoosiga
1991 Toomas ja Nelly Oinus tegid esimese ratsaturismi talu
1991 Vidrike küla kuulus Pühajärve valla koosseisu (küladest eraldus Otepää linn)
1995-2002 toimus kogupere ratsaspordiüritus Vidrike Galopp
1999 Vidrike küla kuulub Otepää valla koosseisu (liitusid Pühajärve ja Otepää linn)
2003 Vidrike Puhkemajas tehti filmi "Sigade revolutsioon"
2005 lõpetas Vidrike tall tegevuse
2010 loodi MTÜ Vidrike Selts, kes korraldab erinevaid ühisüritusi - jaanipäevi, jõulupidusid, talgupäevi. Külavanemateks on olnud Marika Oeselg ja alates 2011. aastast Ivika Nõgel
2012 rajati küla palliplats Leader programmi toel
2012 ilmus esimene Vidrike raamat "Vidrike lood läbi sajandite". Raamatu koostasid Valter Luuse, Elvi Merila ja Ivika Nõgel.
1920ndate alguses rajati kohalike talunike poolt Vidrike meierei, mis tegutses ka postipunktina. Hommikused piimatoojad said Otepäält toodud kirjad ja ajalehed sealt kätte.
1922 ehitati uus Vidrike koolimaja (koolis käidi esimesest neljanda klassini, mõnel aastal avati ka viies klass). Et Eestis kehtis kuueklassiline algharidus, lõpetasid Vidrike lapsed algkooli Ilmjärve koolis. Kooli ruume kasutas ka Vidrike Haridusselts kooskäimise kohana ning peotantsu kursuste ja pidude korraldamiseks. Samas tegutses ka Raamatukogu Selts.
1937 Kindral Hmelewskyle kuuluv Vidrike mõis müüdi omaniku poolt tartlasele Siilbergile 40.000 kr. eest
1938 Vidrike küla kuulus Pühajärve valla koosseisu (Vidrike ja Ojamäe liideti Pühajärvega ja Pilkuse küla Otepää vallaga)
1947 põles Vidrike meierei teadmata põhjustel maha. Asemele ehitati Otepää piimaühistu koorejaam.
1949 moodustati Vidrike kolhoos. Esimeesteks olid August Toom, Salme Tens, Herbert Hausenberg ja Arno Järv
1956 suleti Vidrike kool õpilaste vähesuse tõttu
1964 likvideeriti Vidrike kolhoos ja liideti Kommunisti sovhoosiga
1991 Toomas ja Nelly Oinus tegid esimese ratsaturismi talu
1991 Vidrike küla kuulus Pühajärve valla koosseisu (küladest eraldus Otepää linn)
1995-2002 toimus kogupere ratsaspordiüritus Vidrike Galopp
1999 Vidrike küla kuulub Otepää valla koosseisu (liitusid Pühajärve ja Otepää linn)
2003 Vidrike Puhkemajas tehti filmi "Sigade revolutsioon"
2005 lõpetas Vidrike tall tegevuse
2010 loodi MTÜ Vidrike Selts, kes korraldab erinevaid ühisüritusi - jaanipäevi, jõulupidusid, talgupäevi. Külavanemateks on olnud Marika Oeselg ja alates 2011. aastast Ivika Nõgel
2012 rajati küla palliplats Leader programmi toel
2012 ilmus esimene Vidrike raamat "Vidrike lood läbi sajandite". Raamatu koostasid Valter Luuse, Elvi Merila ja Ivika Nõgel.
2018 ilmus teine Vidrike raamat "Vidrike lood- ajad ja inimesed". Raamatu koostasid Ivika Nõgel, Marju Adams ja Valter Luuse.
2018 Vidrike küla sai Valgamaa MTÜ-de tunnustusüritusel Märka Tegusaid Ühendusi tunnustuse "Väärt kodupaik" ja ühtlasi esitati Vidrike küla üleriigilisele aasta küla konkursile.
P.S. Täiendused ja parandused saatke palun aadressile vidrikekula@gmail.com