Kolmekümneühekraadine jaanipäev




Oleksid sa osanud aimata, et teist aastat järjest tabab meie küla jaanitule päeva kuumalaine?

Õhtul kella 19 ajal temperatuuri mõõtes saime tulemuseks pluss kolmkümmend üks kraadi varjus.
See pole ju võimalik, aga oli küll - aastal 2020! Olgu veel meeldetuletusena mainitud, et eelmise aasta jaanitule päeval näitas sama kraadiklaas kakskümmend üheksa soojakraadi.

Soojast ilmast hoolimata pidasime külarahvaga oma traditsioonilise jaanipäeva peo, ikka koos imemaitsva Elvi valmistatud šašlõki, värske hapukurgi ja külanaiste kookidega.

Laste mängudes sai sel korral peategelaseks vesi. Lapsed said kive vette visata, käsnaga vett vedada ja veepommide edasiviskamist harjutada.
Vanarahvas on öelnud, et Jaan viskab jaheda kivi vette, seda said lapsed proovida - õnnestus küll :)

Discgolf Vidrike moodi oli samuti avatud nii suurtele kui väikestele ja selle aasta suurima punktisumma sai Marten 44 punktiga, kellele järgnes Ivi 39 punktiga (maksimumpunktid 49).

Ivika koostatud jaanipäeva teemalises viktoriinis saime teada nii taimenimesid (vaata üle, kas sul jäi meelde, missugune taim on äiatar ja missugune on härghein) aga saime ka Jaani nimelised ministrid üle lugeda jmt.

Rõõm oli näha meie jaanitulel vallavanem Jaanus Barkalat, kes küla hea sõnaga kiitis :)

Saime nautida Väike-Kantso vaatetorni ilusaid vaateid, kiikuda, naabri ja teiste üleaedsetega juttu puhuda ning suure ja ilusa jaanitule ääres end soojendada (kuigi, viimase järgi polnud siiski vajadust.

Aitäh Matile, võimaluse eest tema maadel meie küla suve vastuvõtmist tähistada!













Fotod: Marju Adams